Juba 35 aastat on „Kuljus“ tantsuhuvilisi tipikaid meelitanud osa saama töö- ja tantsurõõmudest. Meid on praegu rivis 41 tantsutüdrukut ja 37 poissi alustamas või lõpetamas trenni, väljaku- või lavaproovi. Me koguneme iga septembrikuu esimesel trennipäeval TPI spordihoone väikesesse saali, et taas alustada, kes esimest, kes viimast tantsuaastat. Meie esimesel esinemisel „Kuljuse“ ridades kingitakse meile lilli. Peale aastast prooviaega võetakse meid vastu „Kuljuse“ täieõiguslikuks liikmeks. Kontrollitakse meie vastupidavust, isetegemiseoskust, huumorimeelt. Me püüame välja panna kogu oma vaimukuse ja särtsu. Me anname lipu all tõotuse. Peale 2-aastast tantsimist on meil hõbemärgi kandmisõigus, peale 4-aastast staaži on see märk koos ansambli vilistlasõigustega päriselt meie, peale 7-aastast tantsimist on meie seinal teenelise liikme seinaplaat. Nii on see ikka olnud. Lõpetame TPI ja saame kaaslastelt kingituseks igavese partneri – rahvariides nuku ja õnnitluslilled. Meie aeg saab ümber ja läheme ansamblist – meist jäävad lilled partnerile ja juhile, meie poolt meeldejäävaks tantsitud tantsud, loodud tavad järeltulijaile, võidetud tiitlid kaitsta noortele. Nii on see ikka olnud.
31. hooaeg, aasta 1979/80: sõprusrongiga Saksa DV-s, Moskvas olümpiamängude avamispidustustel, olümpiaregati lõpetamisel Tallinnas, Hiiumaal ja veel terve rida esinemisi, kokku 37, kusjuures neist ainult 4 olid tasulised. Suure hoolega valmistasime ette naistepäeva kava instituudi rahvale. „Kui ma oleksin suur“ sai meie tantsuetendus nimeks ja osa tuli sellest saama 36 uudishimulikku.
Iga aasta viimasel oktoobrikuu laupäeval on meil sünnipäev ja me käime alati õnnitlemas Salme ja Ott Valgemäed. Oma kontsertidel tantsime me põhiliselt eesti tantse. Suured kontserdid alustame või lõpetame oma nimitantsuga „Kuljus“. Meil on palju sugulasi, kevadel teeme mõned kontserdid koos väikese peoõhtuga ainult neile. Meil on vaas nimega „Kuljus“, mida me kingime väga pidulikel juhtudel ning väga suurte teenete eest. Meid jätkub rahvariideis kõndima „Kuljuse“ märgina igas pidulikus laulu- ja tantsurongkäigus, meie lipp poisi kätes ja tüdrukuist saadetuna kõige ees. Nii on see ikka olnud.
32. hooaeg, aasta 1980/81: vabariiklikul rahvatantsupeol Tallinnas, tudengipeol “Gaudeamus” Riias, Veljo Tormise 50. juubeli kontserdil, Hiiumaal. Sel hooajal oli 42 kontserti, neist 17 Glehni lossis. Meie korraldusel sai läbi viidud olümpia avatseremooniasr osavõtnud Eesti kollektiivide kokkutulek. Kaks kuud õppisime XXVI kongressi avakontserdi kava. Andsime isegi uute rahvariiete tarvis mõõdud ning kui ärasõiduni jäi veel üks päev, selgus, et mingit sõitu ei toimu.
33. hooaeg, aasta 1981/82: J. Smuuli 60. sünniaastapäeva tähistamisel Moskvas, purjespordihooaja avamisel Tallinnas, tantsuansamblite kokkutulekul Rakveres, valimispäeva kontsertidel. Ülo lõpetas TpedI. Meelde jääb sellest hooajast kuupäev 23. november – siis „pandi meie naisrühm mehele“ ehk nüüd on meil ainult segarühmad. Ansamblite ülevaatusel saime kohustuslike tantsude esitamisel kaks I kohta ja ühe II koha.
Me armastame reisida. Sõidame ise ja saadame teele teisi, tuleme reisilt kingitustega kojujäänutele ja võtame vastu tulijaid. Nii on see ikka olnud.
34. hooaeg, aasta 1982/83: Tjumenis, Murmanskis, Krasnojarskis, Riias, Rumeenias, Kiievis, Lääne-Berliinis, tantsuansamblite kokkutulekul Tartus. Toimus esimene vabariiklik tantsusolistide konkurss-ülevaatus. Meie kava meeldis žüriile kõige enam.
Me peame väga pidulikeks pulmi. Oleme tunnistajaiks 34-le kuljuslasest abielupaarile ja lugematule arvule abiellumistele üldse. Me oleme paaripanekul rahvariideis ja vööväravatega. Me astume poissmehepülvest uude ellu oma noorik süles. Meie pulmapäeval tantsitakse meile „Pulmapäeva“ ja võimaluse korral on „Kuljuse“ vaasis mõrsja lemmiklilled. „Kuljuse ümmargustel sünnipäevadel kutsume me kokku oma vilistlased ja kõige paremad sõbrad. Meil on suur kontsert ja pidu. Nii on see ikka olnud.
35. hooaeg, aasta 1983/84. Me tuleme kontserdile, kui näeme tuttavat kuulutust. Me tuleme kokku, kui saame “Kuljuse”-märgilises ümbrikus “Kuljuse”-märgilise kutse. Meenutame vanu traditsioone ja nendime, et nad elavad edasi, et on tekkinud uusi, et meie ajal oli siiski kõik pisut parem ja ilusam, et…
Nii on see ikka olnud ja kestab edasi, kuni elab eesti rahvatants ja leidub tulihingelisi noori!
Katrin Tuulik, 1984