Ülesanne Võimatu ehk kuidas Märt jauramit piinas…

Laupäeval 3. veebruaril tantsisid neliteist tantsurühma “Tuljaku” looja Anna Raudkatsi 120. sünniaastat tähistanud Raudkatsi aasta lõpetuseks võidu “Tuljakut”. Tuljaku tantsimine ei ole naljaasi ja sellepärast sai alustatud juba lõunast. Kõik 5 vanuserühma oli ju vaja üle mõõta, kaaluda ja hinnata.

 Kuljus jättis Tuljaku võistutantsimise sellel aastal vahele, sest kahte head asja korraga teha ei saa! Ja nagu näitas võistlus, tuli võitmiseks mängu panna viimane kui higipiisk. Lõpuks vaid punktise vahega kahe järgmise ees kuulutati välja võitja suurepärase “Tuljaku” esitluse eest… palju õnne, Tarbatu! Tants oli energiline ja lavastuslikult uudne, nagu iseloomustas seda ka žürii esimees Igor Tõnurist.

Ka õhtune kava jätkus ringmängudega, sest traditsioonidest lähtuvalt on kombeks tantsu vihtuda ringis. Oli kätlemist, oli labajalga ning leidus ka polkat. Mis oli aga veelgi üllatavam – isegi  juhendajad olid omale etteaste meisterdanud. ”Võimlemiskava kep…” – edasi läks pealkiri segaseks, sest publik ei suutnud lõpetada aplodeerimist. Lavale marssisid kordamööda nii naised kui mehed, eriti hästi jäi meelde meeste osa ja see vaatepilt, kuidas nad lavalt ”emotsioone pritzzzid”, nagu Ülo Luht’ile meeldib öelda, kes ka ise teiste seas võimlejana lavale astus. Hetki hiljem… palun lavale Märt Agu, valmis panna Kuljus – Ülesanne Võimatu sai alguse… Lavakardinate vahelt hakkas ilmuma neide, kes endi hulgas pruudipärja maha mängisid, samal ajal teisel pool lava serva võtsid mõõtu noormehed. Oh seda üllatust, kui nende pilgud kohtusid. Lava oli täis kilkeid ja rõõmu, uudishimu ning Armastust! Kord ei saanud mehed aru, miks eelistada neide saunale ja siis ei taibanud jälle neiud, mis imeloom see mees õige on!

Lõpp hea, kõik hea! Etteaste oli suurepärane…. kosjad vägevad!

alt