TTÜ tõi Kuressaarde Kuljuse ja muudki vahvat

Tallinna Tehnikaülikool andis juubeliaasta ürituste raames 15. jaanuaril Kuressaare kultuurikeskuses linnarahvale toreda kontserdi. Kõik istekohad saalis olid hõivatud, see näitas suurt huvi toimuva vastu. Kohaletulnute tausta selgitamatagi võib öelda, et valdav osa publikust olid tehnikaülikooli vilistlased ja kohalikud rahvatantsijad. Sest külakosti pakkus üks hinnatumaid rahvatantsurühmi, tantsuansambel Kuljus.

Enne kontserti tervitas saarlasi TTÜ rektor Peep Sürje, keda assisteeris igavene tudeng Juljus. Saalile oli arusaadav, miks Juljus pole senini suutnud lõpudiplomit saada. Tal pole lihtsalt vimkade kõrvalt aega õppida ja eksameid teha. Rektor lubas saalitäie rahva ees, et Juljus ei saa diplomit mitte kunagi. Osalejana arvan, et see on hea otsus, sest publikut oskab Juljus naerutada ka ilma diplomita. Ega Juljuse-taolisest vigurvändast õiget töömeest olekski saanud.

Peep Sürje rääkis veidi kooli taustast, sellest, et tänavu üheksakümneseks saav kool on Tartu ülikooli kõrval lapseeas, samas eestikeelset haridust on paar aastat kauemgi antud, võrreldes akadeemilise Tartu ülikooliga. Nii et kaalul on alati kaks poolt – kaks kaalukaussi.

Tantsiv insener on parem…

Tudengeid, kui õigesti meelde jäi, on koolil tänavu 12 000, õppejõude ja teadlasi 1000 ja muud personali 800 (arvud on ümardatud). Koolis ei tegeleta ainult õppimisega, au sees on ka mitmed harrastused, üheks neist rahvatants. Kuljus on TTÜ ansamblina tegutsenud juba aastast 1949. Soliidne vanus ja tantsijad oma tantsuga selle väärilised.

Tantsijatega oli kaasas ansambli endine juht Ülo Luht, kes kakskümmend viis aastat noortele tantse õpetas. Tema lausus, et laulev või tantsiv insener on palju parem kui ainult insener. Ja et koolis ei õpi ainult poisid, on ka palju tüdrukuid ja kõik nad on pealekauba kuradima ilusad. Et just tänu tüdrukute aktiivsusele on Kuljus nii kaua kestnud ja sellise taseme saavutanud. Osa poisse olevat lausa käekõrval rühma tantsima viidud. Senini polevat ükski tantsija seda kahetsenud. Sest tants köidab, arendab, on hingele hea, nii et õppimine ja töögi edeneb paremini, mistõttu TTÜ lõpetanud inseneride projekteeritud maja võib igast küljest vaadata, mitte ainult esiküljelt.

Olgu tudeng kust tahes pärit, kodukoht on igaühele armas, mispeale tantsijatelt vana hea “Mul meelen kuldne kodukotus, ma sagedast näen und veel sest…”. Hiidlastest tudengid panid saali veidikeseks ootele, ent mis parata, nad ju hiidlased – kuidagi peab ju naabriks olemisest teada andma. Aga see oli korraldaja väike nali. Peaasi, et taas oleks saalis elevust.

Ülo Luht: “Praegu on Kuljuses tantsijaid üheksakümne ringis, sügisest algab tuur “Kuljus 60”, mitmes eri piirkonnas antakse kuus kontserti. Tavalisi esinemisi on ansamblil aastas kolme-neljakümne ringis. Kuljuse puhul ei ole ses suhtes midagi muutunud, sest ta on TTÜ hoole all olnud sünnist saadik. Sõprus on tänaval, Leigarid – tänaval, Tarvantu – tänaval jne. Neil ei ole raha, MTÜsid ei rahastata. Meie ülikool on alati koolivälist tegevust toetanud.”

Kuljus on oma nime vääriline: helisev, lennukas, õhuline, tundeline, kokkuvõetuna – hästi armas.

Refereeritud artiklit Saare maakonna päevalehes Meie Maa. Autor: Vilma Rauniste.