Kolm kümmet on kullanud „Kuljuse“
Sinu tantsule andnud uljuse,
Südameid süütava võimu.
Ei ole Sa laisana tuduja,
Oled tantsude lõime kuduja
Aastate ahela põimu.
Et õhtu saaks ilu, et imesta,
Päeva väsimus enda minetaks,-
Helise edasi ikka!
Siin raalide rahutus saginas,
Kus nii vähe on naerulaginat,
Tundeid tee elamusrikkaks
Ja kui kord see nõtkus neis pihtades
Ja see tantsulust puhkust ihates
Veidike vähemaks raagub,
Siis edasi kingi nad lastele,
Kelle praegu veel argseist astetest
„Kuljuse“ kuuskümmend saagu!
OTTO ROOTS