Oktoobrikuu viimasel reedel tähistati nõukogu saalis tantsuansambli “Kuljus” asutaja Salme Valgemäe 85. sünnipäeva (õige päev oli küll juba 11. augustil), kes oli ise ka kohal. “Kuljuse” praegune juht Ülo Luht tutvustas ansambli 50. sünnipäeva pidamise kava. Oktoobrikuu viimast laupäeva loeb “Kuljus” oma sünnipäevaks.
Publiku moodustasid ülikooli juhtkonna esindajad rektor Olav Aarna ja kantsler Jüri Tanner, TTÜ Kultuurikeskuse direktor Olavi Pihlamägi, Kultuuriministeeriumi rahvaloomingu osakonna juhataja Alar Ojalo jmt.
Kes on Salme Valgemäe? Sellele, kes on TTÜga seotud vaid viimased paarkümmend aastat, on ta täiesti teadmata inimene. Tehnikaülikoolile on ta aga vägagi tähtis isik. Ülo Luht tunnistas, et ta ei arva, nagu peaks Salme Valgemäe pilt rippuma nõukogu saalis ajalooliste rektorite portreedega ühes reas, kuid nii nagu need rektorid olid oma ala meistrid, nii on ka Salme oma ala – rahvatantsu, selle töötluse ja autoritantsu suur meister.
See on aga küll tõsi, et meie vabariigis kahjuks puudub tuba, kus ripuks nii Salme Valgemäe kui ka teiste samalaadsete meistrite ja suurmeistrite pildid.
25 oma parimat aastat jättis Salme TTÜle, juhtides ülikoolile palju kuulsust toonud “Kuljust”. Juhtis seda Kopli-maja koridoris, majavalitsuse saalis ja keldris, igas muus võimalikus ja võimatus kohas… Ometi ületasid tulemused tingimusi nii kõrge kaarega, et keegi ei tulnud selle peale, et ansambli harjutusvõimaluste parandamine võiks olla tema rida!
Nii rääkis nüüd Ülo Luht. Ja rääkis veel sellest, et tänavu 4. aprillil (Ott Valgemäe sünnipäev) peeti “Kuljuse” ja Rahvakultuurikeskuse poolt maha Salme ja Ott Valgemäe tantsude võistutantsimine. Kuid on ju teada, et tänase päeva kultuurisituatsioonis on tähtsamad golf, misside valimine ja tobedate naljadega TVsaated. Sellele vaatamata võttis võistutantsimisest osa 29 tantsurühma üle maa. Valgemäede vähemalt 70tantsulisest loomingust esitati 26 erinevat tantsu. See on autoritele suurim tunnustus.
Jüri Tanner andis tantsumemmele üle kingituse ülikooli poolt, Olavi Pihlamägi luges ette valitsuse telegrammi kultuuriminister Jaak Allikult.
Kui Alar Ojalo oli oma õnnitluse ja lilled pr Valgemäele üle andnud, tegi ta veel ühe kauni žesti: ta oli varunud kimbu ka “Kuljuse” kolmanda põlvkonna esindajale. Selle võttis vastu Marina Kuznetsova, praeguse “Kuljuse” teine juht.
Eesti Rahvamuusika Seltsi esindaja Valdo Rebane (46) oli pidulikku hetke austama tulnud vaatamata vaevavale viirusele. Seetõttu mõjusid tema humoorikad sõnad eriti sümboolselt: “Kui Salme on nii nooruslik ja terve, siis palu jumalat või keda tahes, ise sinna 85 kanti vist küll välja ei vea…!”
Niina Raadik nentis, et tema taga ei ole ühtki asutust ja tema õnnitleb Salmet lihtsalt üksikisikuna. Ülo Luht, kes esindas ka puuduvat Heino Aassalut, ütles nii teda kui Salmet iseloomustades, et “kui neid ei oleks olnud, siis poleks me täna võib-olla oma keeles rääkinud.” Samas avaldas ta küll kahtlust, et 70 aasta pärast ehk räägitakse siinmail inglise keeles – kui nendesuguseid inimesi peale ei tule.
Mis puutub “Kuljuse” 50. aastapäeva 1999. aasta aprillikuus, siis on plaanis maha pidada 4päevane tantsulaager Raplamaal Valtus ja anda seal esimene juubelikontsert. Järgnevad esinemised on planeeritud 23. aprillil Jõhvi ning 24. aprillil Tartusse. 7. või 8. mail tuleb üheosaline kontsert Tallinna Draamateatris koos Tallinna, Läti, Leedu ja Ukraina tantsijatega. Kui ajakirjanik Rein Sikk jõuab, valmib ka raamat “Kuljus 50”.
Lõpuks ometi on ansambel saanud oma toa esimeses ühiselamus, kus asub “Kuljus klubi” kontor ja kuhu ka kogu õnnitlejate seltskond nõukogu saalist šampanjale kutsuti.
Viimaks ütles Ülo Luht kurvavõitu, kuid äraütlemata loomulikud sõnad: “Mina alustan “Kuljusega” viimast hooaega. Põhjus: noored ja vanad! Vahe muudkui rebeneb ja rebeneb…”
Ülo Luht ning kadunud Pill Luht võtsid Salme Valgemäelt ansambli ohjad üle 1974. aastal.
Kohtumiseni “Kuljuse” poolsajandi pidamise kontsertidel!
Urmi Reinde, 16.11.1998