2009 – Kuljuse pulmatraditsioonid ja -kombed

 

Kuljuse 60 aasta jooksul on teineteist Kuljusest leidnud ja tunnistajate ees tõotuse andnud 52 paari – pea iga aasta üks paar! Aastatel 1979 – 1984 oli Kuljuses nii tantsuelu kui ka seltsielu väga aktiivne ja nii leidsid teineteist Kuljusest sel ajavahemikul 14 abielupaari! Siis kujunesid välja tollele ajale vastavad traditsioonid abielu registreerimisel ja pulmade tähistamisel.

Abielu registreerimisele läksid kuljuslased rahvariietes. Pruutpaarile tehti rahvariidevöödega nn. “väravad”, mille alt pruutpaar sisse kõndis. Ka peale abielu registreerimist tehti väravad, kuid väikese erinevusega – viimane paar, kus tavaliselt tantsupartner vööd hoidis, ei tõstnud väravat üles. Peig pidi nüüd pruudi sülle võtma ja üle vöö astuma.

Kui Kuljus oli pulma kutsutud, siis tantsiti pruutpaarile “Pulmapäeva” ja lisaks veel mõni tants. Kuljuse 20.paar – Pill ja Ülo Luht – andsid üle Tarbeklaasis valmistatud vaasi “Kuljus”, koos heade soovidega pruutpaarile:

Sa oled minuga igal pool
nagu lootus.
Ja iga päev paistab mu üle
sinu südamepäike.
Ja sinu head mõtted
on nagu tähed,
mis säravad kaugeimast kaugusest
läbi ja juhivad mu sammu.
Mina olen sinu armastuse kaja
mis lendab kõigi maailmade poole
ja korjab endale kaasa
kõikide päikeste soojuse.
(J.Kaidla “Kaja”)

Kuljuse poolt kingiti ka omatehtud küünal, mida edaspidi igal aastal sel tähtsal päeval süüdata. Kui pruut ja peig olid mõlemad Kuljusest, siis oli “pulmavalsiks” tihti “Tuljak”. Tavaliselt tegid kuljuslased pulmas mingi humoorika eeskava ja sageli tehti ka fotomontaaž Kuljuse-aegsetest piltidest.

Pulmakingiks pandi kokku rahasumma ning see üritati võimalikult uskumatusse kohta hoiukassasse arve peale panna (sel ajal ei olnud raha pangas hoidmine ja pangakaartide kasutamine nii igapäevane kui tänapäeval). Vahel õnnestus raha Nõukogude Liidu avarustes (nt Arhangelskis) asuvasse hoiukassasse sokutada, arve avati pruudi uuele nimele. Hoiuraamatu üleandmise tseremooniaks kogunesid kuljuslased pulmalaua all kell 2 öösel. See traditsioon – kell kaks öösel sõna võtta – sai alguse ühel kolmapäevasel trennijärgsel sünnipäeval. Kui külalised sättisid end juba lahkuma, ütles Jaak Uba vaikselt: “Palun sõna!” Ta pidi oma soovi mitu korda kordama, enne kui teda tähele pandi. Sõnavõtt seisnes teates, et “ma võtan homme naise”, millega kutsuti kuljuslased neljapäeval toimuvale abielu registreerimisele. Sellest sündmusest on liikvel veel teinegi ütlus: “Kuljuslase puudumist trennist ei vabanda miski – isegi pulmapäev sätitakse vabale päevale” (sel ajal toimusid trennid kolm korda nädalas: esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel).

Kuljuse 25.paar Katrin ja Toomas Tuulik panid ringlema järgmistele paaridele edasiantavad mälestusesemed – suure ja väikese karika. Väike karikas pidi saama 30.paarile ja suur karikas 35.paarile. Iga järgnev paar graveeris oma nimed suurele karikale. Nendel aastatel oli seltsielu Kuljuses väga aktiivne ja ka abiellujaid oli palju: 29. ja 30. paar (Urme ja Urmas Soonvald ning Sirje ja Meelis Kalamees) abiellusid koos. Kuidas nad väikese karika jagasid, peavad nad aga ise rääkima!

35.paar olid Ulvi ja Tiit Riitsalu, kellele jäi suur karikas ja kes omakorda panid ringlema kadakased plaadid, kuhu iga järgnev paar jäädvustas oma nimed. Plaadid ringlesid kuni 45. paarini – Kaidi ja Marko Pugal, kes andsid edasi uue kingituse – hobuserauad õnne tooma.

19.septembril 2009.a. toimus Hageri kirikus laulatus, kus pandi paari 51.Kuljuse paar – Katrin ja Silver Naber. Uutel paaridel on võimalus kujundada uuele ajale vastavad kombed ja traditsioonid.

Merike ja Koit Vijar, Kuljuse 34.paar