“Elagu Eesti! Tere, Igaunija!” hõiskavad ka lätlastest rongkäiguhuvilised, eestlastest endist kõnelemata. “Õige!” hüüab Kuljus vastu. Üksi Kuljuse etteaste eest said eestlased Riias kollektiivse rahvusliku aumärgi rinda.
“Distantsiliselt oli rongkäik tõesti hirmus lühike,” naerab tantsujuht Märt Agu, kes rahvatantsuansambliga Kuljus lätlaste laulu- ja tantsupeol osales. “Olime lõpus ise ka üllatunud. Me ei jõudnud veel marssima hakatagi, kui otsa sai.”
Lätlaste laulu- ja tantsupeo avarongkäigu auks, mis Riia Raekoja platsilt liikuma hakkab, täidavad tribüüni riigijuhid alates presidendiga ja lõpetades ekspresident Vaira Vike-Freibergaga. Kõlavad paatoslikud kõned.
Kogu protsessioon, mille alguspunkti tähistab tammelehtedega dekoreeritud värav, algab lipurivi ja Mercedese kabriolettidega. Rahvast on kitsukesele rongkäigule lillepuntidega lehvitamas üksjagu, parimad vaatekohad on okupatsioonimuuseumi katusel. Või siis ametlike isikute tribüünil.
Rongkäigu ahtake rivi ei kannata kaugelt mitte võrdlust Eesti analoogiga, kus lauljate-tantsijate kolonnid üle magistraali laiuvad. Nii ongi lätlastel üks väike rongkäik, kus marssimist jagub kaheks kilomeetriks: Raeplatsilt vabadussambataguse teatrimajani (võrdluseks: eestlaste pidukäigul läbitakse seitse kilomeetrit).
Kuljus paneb rahva elama
Lätlaste rongkäigus kostab Tallinna Tehnikaülikooli rahvatantsuansambel Kuljus oma rivihüüetega kaugele. Tantsijad esitavad kujundastumist. Ühesõnaga, nad eristuvad stiililt. Sest eestlased on ammu oma suurpeod igas mõttes tänapäevaseks disaininud.
“Elagu Eesti! Tere, Igaunija!” hõiskavad ka lätlastest rongkäiguhuvilised, eestlastest endist kõnelemata. “Õige!” hüüab Kuljus vastu. Üksi Kuljuse etteaste eest said eestlased Riias kollektiivse rahvusliku aumärgi rinda.
Rongkäik lõpeb vabadussamba taga. Pärast seda voorivad kõik tantsijad isetahtsi Riga Arenale, kus peo avakontsert maha tantsitakse. Tantsupeo 60. sünnipäeva tähistamiseks. Ka selle avamisel on kohal nais- ja meeskonferansjee, kel tagataskust võtta paatoslik kõnemaneer.
Pärast lätlaste rahvatantse (mida on tõesti hulgi) saab lavale ka Kuljus. Sel kontserdil on neil tantsida kaks tantsu. Nagu leedukailgi.
Kuljus tuli Riiga kultuuriministeeriumi saatel kohale vaid rongkäiguks ja kontserdiks, ütleb tantsujuht Märt Agu pärast etteastet. Riia pidu üllatas aga neidki omal moel. “Distantsiliselt oli rongkäik tõesti hirmus lühike,” naerab Märt. “Olime lõpus ise ka üllatunud. Me ei jõudnud veel marssima hakatagi, kui otsa sai. Et täna ju väljakukontserti pole ja Arenale polnud mõtet kogu seda massi tuua, siis oli lõpp-punkt ebamäärane. Marssisime, marssisime, kõik keerasid vasakule, meile öeldi, minge otse. Nagu oleks maratonil rajalt maha võetud!”
Tantsitud Kuljus sai, kuid ühtegi kaasesinejat ei näinudki. Lava taga ei olnud isegi ekraane mitte. “Tavaliselt näed ka teisi, seekord mitte,” ütleb Märt. “Aga eks see oligi lihtsalt kontsert. Ju nad tahtsid Arenal rahvatantsu promoda. Aga natuke liiga akadeemiline oli see kõik.”