Tantsuansambel Kuljus esines 8. juunil kell 18:00 Vanalinnapäevade raames Tornide väljakul tunniajase kontserdiga. Kavas oli lai valik Eesti rahvatantse, mida esitasid Kuljuse kõik 6 rühma.
Kuljuslane publiku hulgast rääkis, et …
Päikeseline kevadilm oli Tornide väljakule toonud palju inimesi ning nende seas võis näha mitmeid endisi kuljuslasi ning palju teisigi aastate jooksul tuttavaks saanud nägusid – kuljuslaste pereliikmeid, sõpru ja fänne. Kontsert oli vahva , aga see ei tulnud kindlasti kellelegi üllatusena. „See uus tants on teil eriti äge!“ „Kuule, noored on Teil väga vahvad ju!“ olid ainult mõned kuuldud kommentaarid (100% nõus, muide). Samuti andis kuhjaga põhjust muljetamiseks võimalus näha mitut koosseisu kõrvuti tantsimas – „Miks vilistlased seda kohta teistmoodi tantsivad?“ „Oh, ma ei teadnudki, et kõik Kuljuse rühmad seda tantsu oskavad!“ .
Endal tekkis vahepeal tunne, et kasulik oleks omada kolme paari silmi, sest väga raske oli valida, millist lava jälgida, kuna rühmad on üsna eriilmelised ning näha oleks tahtnud kõiki.
Kogu kontserdi tugevaim emotsioon minu jaoks oli aga see soe tunne, mis publiku hulgas valitses. Kui ringi kõndides näed tuttavaid naeratavaid nägusid, kuulad ja jagad uudiseid ning tunned, et kõik kokku tulnud inimesed on seal just Kuljuse pärast , siis on ikka uhke tunne küll. Tõsi, minu peamine järeldus kogu üritusest oli, et järgmisel korral ei taha enam kohe kuidagi kõrvaltvaatajaks jääda.
