19. veebruaril toimus Eestimaa südames Paides selle talve suurim tantsukontsert – Kägara 11, millega tähistati Anna Raudkatsi 125. sünniaastapäeva ja Eesti Tantsujuhtide Rahvatantsurühma 45. sünnipäeva. Tantsima tuldi Tartust ja Tallinnast, Kolgast ja Kohilast, Jürist ja Jõhvist, Virust ja Võrust, Audrust ja Hiiust, Paidekatki kohale palutud – kokku üle 900 rahvatantsija. Kontserdil anti üle ka Anna Raudkatsi nimeline tantsuõpetaja elutöö stipendium.
Kell oli laupäeva kohta veel väga-väga vara, kui TTÜ parklast alustasid Paide poole sõitu 110 rahvatantsijat – TTÜ tantsuansambel Kuljus oli rivis täies koosseisus. Päev oli pikk ja väsitav, sest proovidega tehti algust juba pool 11, aga kõik see ununes hetkega, kui kätte oli jõudnud etenduse aeg.
Esimeseks tantsuks oli Kägara, mille käigus tutvustati pealtvaatajatele kõiki kollektiive ja nende juhendajaid. Seejärel astus üles juubilar ETR tantsuga “Läki tantsule”, mis sisaldas endas katkeid tuntud tantsudest. Järgnesid Anna Raudkatsi ringmängud, mida on tantsitud juba ligemale 85 aastat. Ja järg oli maikades meeste käes, kes astusid üles võimlemiskavaga, mis koheselt publiku kaasa kiskus ja elevust tekitas oma humoorika seade tõttu. Järvamaa tantsijad tõid lavale üsna värsket repertuaari uute tantsude konkursilt – “Aadama lugu” ja “Oot-oot-oot”. Mitme tantsu puhul oli ka äratundmisrõõmu – “Kolme kandi lood”, “Vanaisa polka” ja “Mulgipolka” on olnud läbi aegade ka Kuljuse repertuaaris.
Sellel kontserdil astus Kuljus üles järgmiste tantsudega: “Isamaa hiilgava pinnala”, “Kuku sa kägu”, “Hüppetants”, “U valss”, “Kalamehe jutt”, “Kui naine minno pahandab”, “Tõmba-Jüri”. Kuljuse leivanumbriks oli kuuele rühmale lavastatud “Kuusalu süit”, mis esmakordselt nii suurele tantsijate arvule seatud oli . Meid oli korraga laval 96 tantsijat, mis pealtvaatajatele võimsa ja uskumatu mulje jättis.
Õhtu kulmineerius Anna Raudkatsi nimelise rahvatantsustipendiumi elutööpreemia üleadmisega, mis Anna Raudkatsi Fondi haldusnõukogu otsusel anti sel aastal tantsumemm Helju Mikkelile kauaaegse tulemusliku rahvatantsualase tegevuse eest Eestis. Tantsulooja ja -pedagoog Helju Mikkel on olnud tantsujuht alates 1945. aastast. Tartu Riikliku Ülikooli rahvakunstiansambli pikaajalise kunstilise juhina (1953-1978) oli ta 1956. aastal üks üliõpilaste laulu- ja tantsupidude Gaudeamus algatajaid ning hiljem mitmekordne peo üld- ja aujuht. Helju Mikkel on olnud aktiivne tantsulooja, tema tantse on tantsitud üldtantsupidudel 25 korral. Ta on mitmekordne üldtantsupidude lavastusgrupi liige ja liigijuht ning 1970. aastal peo üldjuht. Helju Mikkeli koduõuel Haldja talus on kolmel korral süüdatud tantsupeo tuli. Helju Mikkeli tööd ja tegevus on pälvinud palju tähelepanu – 1991. aastal omistati talle Ullo Toomi nimeline tantsupreemia ning 2000. aastal tunnustati teda ka Eesti Vabariigi Valgetähe III klassi teenetemärgiga.
Anna Raudkatsi fond asutati 1992. aastal eesmärgiga jäädvustada mälestust Anna Raudkatsist ja väärtustada folkloori- ja rahvatantsualast tegevust. Stipendiumi antakse välja Anna Raudkatsi 5 või 0 lõppeva sünniaastapäeva aastal (Anna Raudkats sündis 23. veebruaril 1886. a.) ja igal tantsupeol. Stipendiumi laureaat Helju Mikkel ütles oma tänukõnes: “Meie valvata ja hoida on Eesti rahvatantsutuli, sest tema valgustab ja tema valguses ei eksi teelt. Niisama kui rahvatantsu tule paistel ei külmu terekäed.”
Peale õnnitlusi paluti kõiki tantsuplatsile, et õigele tantsupeole traditsiooniliselt etendus Tuljakuga lõpetada.
Kontserdi lõppedes tänati pealavastajat Ülo Luhti, ETRi asutajaliikmeid ja loomulikult ka juubilari ennast, kellele sooviti raudset tervist, pikka iga ja rohkelt tantsurõõmu, mida jagada.
Kontserti jäävad meenutama head mõtted ja emotsioonid, südamesoojus ja tantsurõõm, mida jagati tantsijalt tantsijale – kõik see hea, millele pani aluse Anna Raudkats oma ringmängudega ja mida Helju Mikkel kannab edasi oma soojade terekätega.
…OLEN KESTMISE LÄKITUS SINUST JA SULLE,
TULEN JA TANTSIN SINUST JA SULLE.
OLEN IVA SU ALGUSEST, EESTIMAA. (Helju Mikkel)
